Eelmise töönädala märksõnadeks olid organiseerimatus ja
ebaõnn. Eelmine nädalavahetus oli pühade
tõttu neli päeva pikk. Tagasi Pothanuri jõudes selgus aga, et ka teisipäeval
polnud meile miskit tööd pakkuda. Lisades siia veel nädalavahetusele eelnenud
tööst vaba neljapäeva, oleksime võinud Keralas veeta hoopis kuus päeva. Selle
asemel lihtsalt kodus passimine tegi meele mõruks. Kolmapäeval alustasime oma
tööpäeva varakult, kui kell 7 hommikul Kolli Hillsi poole sõitsime. Seal oli
meil kohtumine kahe naistegrupiga, kus sain oma teadmisi jagada lapsabielude ja
varase ea raseduse kohta. Seejärel külastasime vaateplatvormi mäe serval. Kolli
Hills asetseb umbes 1000 meetri kõrgusel mäe peal ning sinna viib mägitee 70
kurviga. Vaade alla orgu oli lummav, kuid seda segas taaskord pilvise võitu ilm.
Pärast vaatamisväärsusega tutvumist selgus aga, et meile oli unustatud mainida,
et plaan oli Kolli Hillsi ööbima jääda, sest järgmisel hommikupoolikul ootas
ees veel kaks koolitust. Kuna meil Marviniga midagi peale veepudelite kaasas
polnud, saadeti autojuht koos meiega tagasi koju.
Neljapäeva hommikul alustasime taas teekonda Kolli Hilsi
poole, kuid täpselt mäe all suri auto välja ja enam ei käivitunud. Nõnda
veetsime kaks tundi kuumas autos mehhaannikut oodates. Seetõttu jõudsime mäe
otsa alles keskpäeva paiku ning sain vaid ühel koolitusel sõna sekka öelda.
Seejärel liikusime lõunapausile, külastasime koske ja mahepuuvilja turgu ning
sõitsime tagasi koju. Reedeks veetsin taas toas lage vaadates.
No comments:
Post a Comment